Kaskokindlustus ehk kasko on vabatahtlik sõidukikindlustus. Tegemist on kindlustuse liigiga, mis täiendab kohustuslikku sõidukikindlustust ehk liikluskindlustust ja hüvitab kahjud Sinu sõidukile. Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse koosmõjus oled ootamatute kahjude eest kaitstud nii Sina ise kui ka Sinu kaasliiklejad. Siin on mõned punktid, mis aitavad kaskokindlustuse olemust paremini mõista.

• Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse vahe: Liikluskindlustus on kohustuslik, kaskokindlustus vabatahtlik sõidukikindlustus. Liikluskindlustus hüvitab kahjud, mida Sinu sõidukiga tekitatakse teistele sõidukitele, isikutele ja varale. Kaskokindlustus on kindlaim viis ennast kaitsta, sest Su sõiduk on kaitstud ka olukordades, kus kahju põhjustajat ei ole võimalik tuvastada või leida.
• Kaskokindlustuse vajalikkus: Kaskokindlustus võimaldab kindlustada erinevat liiki sõidukeid – näiteks sõidu- ja veoautosid, haagiseid, busse jne. Kaskokindlustus annab lisakaitse näiteks järgmiste riskide korral: liiklusõnnetus, olgu enda või kellegi tundmatu põhjustatud; loodusõnnetus, sealhulgas ootamatu üleujutuse, tormi vms kahjud; tulekahju; vandalism; vargus, röövimine või ärandamine.
• Omavastutuse olemus: Omavastutus on kahju osa, mida kaskokindlustus ei hüvita ja see tuleb ise tasuda. Omavastutuse suuruse saab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel ise valida. Üldjuhul kehtib reegel: mida suurem on omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Kõige levinum omavastutuse summa kaskokindlustuse puhul on 300 €.
• Kaskokindlustuse hinna arvestus: Meie kalkulaator aitab arvutada kasko kindlustusmakse suuruse, arvestades näiteks sõiduki tüüpi, marki ja mudelit, selle kasutusotstarvet; vanust ja võimsust; kindlustusvõtja varasemat kahjuajalugu; kindlustuskaitse territoriaalset kehtivust; kindlustuskaitse ulatust; omavastutuste suurusi.

Kaskokindlustus hüvitab sõiduki remondikulud või turuväärtuse täishävingu korral. Enamlevinud kaskokindlustuse juhtumid on liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vandalism, vargus, röövimine, tulekahju või muud ootamatud sündmused.

Lisaks kaskokindlustusele peab liikluses osaleval sõidukil olema ka kohustuslik liikluskindlustus. Näiteks Sinu põhjustatud õnnetuse korral hüvitab kaskokindlustus Su enda sõiduki remondikulud või asendamise, kuid teistele osapooltele tekitatud kahju hüvitab Sinu liikluskindlustus.

Sõiduki kahjustuste korral hüvitab kaskokindlustus mõistliku kulu remondile. Sõiduki hävimise korral hüvitab kaskokindlustus sõiduki turuväärtuse.

Kaskokindlustusega on kindlustatud poliisil märgitud sõiduk koos tehases paigaldatud lisavarustusega ehk varustusega, millega sõiduk sai algselt soetatud. Püsivalt paigaldatud lisavarustus (uued veljed, spoilerid, maalingud) tuleb kindlustada lisavarustusena kokkuleppel kindlustusandjaga.

• käibemaksukohuslasest ettevõttele käibemaksu osa, mille osas on võimalik riigiga nö tasaarveldus teha;
• sõjategevuse, terrorismi, streigi jms tagajärjel sõidukile tekkinud kahjusid;
• kahjusid, mis on tekkinud sõiduki juhi süül, kui juht on rikkunud seadust – nt sõitnud joobeseisundis;
• kahjusid, mis on tekkinud sõitmiseks mitte mõeldud kohtades – nt karjäärid, mitteametlikud jääteed jne:
• kahjusid, mis on tekkinud sõiduki tehnilise seisundi mittejärgimise tõttu – nt puuduliku autoremondi tõttu jne;
• kulumisest tekkinud kahjusid – näiteks keredetailide läbiroostetamine;
• tahtlikult või tõsise hooletuse läbi tekkinud kahju;
• kahju, mille hüvitamist saab lepingu või garantii alusel nõuda teistelt isikutelt;
• sõidukis viibinud looma poolt tekitatud kahju.

• Eesti territooriumil, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kõigis lepinguriikides ning lisaks Andorras, Bosnia ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Šveitsis, samuti Euroopa geograafilistes piirides. Kaitse ei kehti üldjuhul Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. 

Välismaal reisides tasub teada, et:

• kahjujuhtumi korral kehtib tavapärane omavastutus ka teistes riikides;
• paljud kindlustusandjad nõuavad välismaal viibimisel täiendavaid turvanõudeid, näiteks auto parkimist valvega alale;
• osad kaskopaketid sisaldavad ka autoabi teenust välismaal, ;
  
• kui juhtub õnnetus, tuleb sündmus kindlasti dokumenteerida (fotod, politseiraport, vastaspoole andmed jms). Ilma nendeta võib hüvitamine osutuda keeruliseks.

Kaskokindlustuse omavastutus on summa, mille juht peab õnnetusjuhtumi korral enne kahjude katteks tasuma, kui kindlustusandja kompenseerib muud kulud. See on kaskokindlustuse lepingu tähtsaim osa, milles Sina ja kindlustusandja omavahel kokku lepite.

Kaskokindlustuse omavastutust võid vaadata kui omapoolset osa kokkuleppest. Kui kindlustusandja võtab omapoolse kohustuse vastutada suuremate kahjude hüvitamise eest, eeldab selline vastutus ka sinupoolset finantsilist kohustust ehk omavastutust.

Olenevalt kindlustusandjast võidakse omavastutust mitte rakendada sellistel juhtudel:

• salongiklaaside kahjud (täkked, purunemine);
  
• metsloomale otsasõiduga tekkinud kahjud;
• auto võtmete kaotamine või hävimine;
• autoõnnetusest tekkinud reisitõrked;
• autoabi;
• asendusauto või päevaraha taotlemine autoremondi ajaks.

• Mõtle läbi ja tee kindlaks, milline on Sinu kindlustushuvi ehk mida soovid kindlustada, mille vastu ja kus peaks kindlustus territoriaalselt kehtima. See on oluline asjakohase kindlustuskaitse sõlmimiseks.
• Pööra tähelepanu sündmustele, mida peetakse lepingujärgselt  kindlustusjuhtumiks. Olenevalt kindlustusandja ltingimustest võib erinevateks sündmusteks pakutav kindlustuskaitse erineda.
• Lähtu kindlustuskaitse valikul ennekõike sellest, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse (nt kui suur on omavastutus, millal kindlustusmakse suureneb, millistel tingimustel võib makse väheneda ja millised on välistused hüvitise maksmisel.
• Sõltuvalt kindlustusandjast võib erineda sõiduki vanusepiirang kaskokindlustuse sõlmimiseks. Mõnel juhul võib see olla 12, mõnel juhul 15 aastat. Üldjuhul ei sõlmita kaskokindlustust vanematele kui 20-aastastele sõidukitele.
• Tutvu ja jäta meelde enda ehk kindlustusvõtja kohustused. Nende mittetäitmine või puudulik täitmine võib kaasa tuua välja makstava hüvitise vähendamise või väljamaksest keeldumise.
• Kaskokindlustuse lepingu sõlmimiseks võib olla nõutav immobilaiseri või signalisatsiooni olemasolu, luksussõidukite puhul ka GPS või muu asukoha tuvastuse seadme olemasolu.
• Tutvu kindlustustingimustega põhjalikult, pööra tähelepanu ka väikeses kirjas tekstile.
• Enne kaskokindlustuse lepingu sõlmimist tutvu kindlustusandja tingimustega!

• Tasu kindlustusmakseid õigeaegselt. Ka siis, kui arvet ei ole tasumiseks väljastatud.
• Täida kindlustusseltsi poolt ettenähtud ohutusnõudeid, et mitte suurendada kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust (nt liikluseeskirjade rikkumine) 
• Hoia sõiduki dokumente ja võtmeid turvalises kohas. 
• Kahjujuhtumi toimumisel teavita sellest vastavalt juhtumi sisule politseid või päästeametit ja võta kasutusele abinõud kahjude suurenemise vältimiseks. Näiteks purunenud klaasi korral kata klaasiava esimesel võimalusel kinni.
• Anna kindlustusandjale teada oma kontaktandmete muutumisest.
• Teavita kindlustusandjat kindlustusriskide suurenemisest (nt mittetöötavad turvaseadmed jne.), kõikidest sõidukiga või sõiduki juures tehtavatest muudatustest ning viivitamatult muidugi igast kahjujuhtumist, soovitavalt ka kirjalikult (näiteks e-posti teel).
  

Esmalt taga ohutus õnnetuses osalenud inimestele. Juhul, kui õnnetuses on vigastatuid, teavita häirekeskust ja anna kannatanutele esmaabi;

• Ohutuse tagamiseks lülitage õnnetuses osalenud sõidukitel sisse ohutuled ja asetage õnnetusele eelnevale teelõigule ohukolmnurk.
• Võimalusel ärge liigutage sõidukeid enne, kui toimumise asjaolud on fikseeritud.
• Kui vigastatuid ei ole, võib alustada õnnetuse asjaolude fikseerimisega.
• Juhul, kui osapooled ei jõua õnnetuse põhjustaja osas kokkuleppele, tuleb kutsuda politsei.
• Vaidluste korral otsi õnnetuse võimalikke pealtnägijaid ja võta nende kontaktandmed.
• Kui osalised on õnnetuse põhjustajas üksmeelel, saavad nad täita blanketi “teade liiklusõnnetusest”.
• Juhul kui blanketti ei ole, peavad vabas vormis täidetud teatel olema fikseeritud: sõidukite andmed (registreerimismärk, mark, mudel);
  juhtide ja sõiduki omanike andmed: isikukood, nimi, aadress, kontaktandmed;
  kindlustusandjate andmed;
  liiklusõnnetuse toimumise skeem;
  kahju põhjustanud isiku kinnitus koos allkirjaga, et võetakse vastutus tekitatud kahju eest.
• Kui on toimunud otsasõit ehitisele / rajatisele, siis ei piisa enne sündmuskohalt lahkumist oma kontaktandmete jätmisest, vaid tuleb teavitada politseid. See kehtib siis, kui hoone omanikuga ei ole võimalik korrektselt liiklusõnnetust vormistada – näiteks kui liiklusõnnetuse tagajärjel kahju saanud isikut või liiklusõnnetuse põhjustanud isikut ei ole sündmuskohal või ei ole muul põhjusel võimalik dokumenti liiklusõnnetuse andmetega koostada ja allkirjastada.
• Väiksemale metsloomale otsasõidul ja tema vigastamisel saab helistada riigi infotelefonile 1247 ja Eesti Metsloomaühingule 56322200. Suurulukile otsasõidul tuleb teavitada häirekeskust.
• Tee sõidukitest fotosid nii üldplaanis, et näha kokkupõrke toimumist, kui ka lähivõtteid, et fikseerida sõidukite vigastused. Jäädvusta fotodele ka sõidukite registreerimismärgid.
• Teavitage esimesel võimalusel õnnetuse põhjustaja kindlustusandjat. Õnnetuse põhjustajal on oma kindlustusseltsi teavitamiseks aega 5 päeva. Anna endast kõik, et kahju ei suureneks.
• Juhul, kui pärast õnnetust ei ole sõidukiga liiklemine ohutu, kasuta puksiirteenuse abi. Kaskokindlustuse olemasolu korral on puksiirteenus enamasti tasuta.

• klaasikahjud: täkked ja purunemised;
• otsasõit seisvale objektile (äärekivi, värav, puu, post);
• vigastused, mis on tekitatud pargitud sõidukile (näiteks parkmismajas kõrval seisnud auto poolt mõlgitud uks);
• kokkupõrked teiste sõidukitega – kui kasko omanik on õnnetuse põhjustaja;
• otsasõidud metsloomale;
• vandalism või vargus